Koolitulistamisest

Juhtumeid, mis on jõudnud meediasse on vähem võrreldes tegelikkusega. Probleem seega on teravam, kui inimesed ette kujutada oskavad. Küsimustele, mida tuleks teha ja mida muuta tuleks pöörata rohkem tähelepanu nii riigil, koolidel kui ka kodusel kasvatusel. Iga meedias lahvatanud uue looga muutub praegu ainult probleem veelgi suuremaks. Inimesed (ka õpilased) hakkavad “heidikuid” lisaks tavapärasele norimisele tembeldama veel ka koolitulistajateks ning kasutavad seda terminit norimise eesmärgil. Need inimesed, kes hoolivad piirduvad tihti vaid sõnadega. Kahjuks sellest aga ei piisa.

Kõige rohkem juhtumeid leiame ikkagi Ameerikast. Ameerikas on arvamused probleemi lahendamisel läinud naeruväärselt lahku. On ühed, kes peavad relvalubade ja relvade kergelt kättesaamist probleemiks nr1 ning on neid, kes arvavad, et probleemi lahendaks see, kui õpilased ja õpetajad võiksid kõik relvi kanda. Kusjuures see viimane variant tundub meile ajuvada, kuid on kasutusel Utah osariigis. Kehtib muidugi ülikooli kohta, kuid ikkagi kehtib selline luba. Seda otsust õigustavad nad Iisraelis toimunud juhtumiga, kus koolitulistamise peatas just teine õpilane, kes kandis relva.

Soomes on üle 1,6 miljoni litsenseeritud tulirelva tavakasutuses. See tähendab, et piltlikult on liikvel relvi nii palju, et igale kolmandale Soomlasele on see käepärast. Seda on ilmselgelt liiga palju. Nüüdseks on teada ka, et Kauhajoe tulistaja omas samuti relvaluba ning isegi oli päev ennem tulistamist politseis, kuid lasti sealt minema.

Niisiis usun mina, et samm number 1 on riigi teha ning see oleks muuta relvade kasutusse andmine väga kalliks ning keeruliseks. Kohustuslik võiks olla ka psühholoogi või muu selle eriala esindaja külastamine mitmel korral aastas. Visiit võiks olla isegi organiseeritud nii, et hingedoktor saaks kodule pilgu peale visata.

Samm, mida saaksid teha koolid? Koolid on niigi hädas kiusamise ja vägivallaga. See aga ongi ju probleemi juur. Õpetajatel on võimu väga vähe ning vaadates õpilaste filmitud videosid koolis toimuvast on see tegelikult täiesti masendav. Õpilased provotseerivad õpetajat ning seejärel kui õpetaja kaotab kontrolli, siis kaotab ta ka töö ning jultunud õpilased said taaskord hea naljaga maha. See näide aga viibki nüüd tuumani. Kuidas saab ükski õpilane ennast koolis turvaliselt tunda, kui õpetaja ei suuda teda kaitsta. Õpetaja ju ei saa iseendagagi hakkama. Siin tuleks mõelda viis, kuidas õpetajatel oleks rohkem võimu ning halvasti käituvad õpilased võiks kergelt klassiruumidest või kooliruumidest eemaldada. Kool peaks jääma kindlaks ning turvaliseks kohaks.

Kodune kasvatus. See on tõesti ülimalt oluline. Kuna 99% juhtumitest on just poiste käe läbi tehtud, siis usun, et korralikku ning head isa on lapsele vaja. Kui seda ei ole, siis oleks vaja eeskuju. See eeskuju peaks olema positiivne eeskuju loomulikult. Näiteks Marc Lepine tappis koolis vaid naisterahvad, kuid tema isa oli kasvatanud teda vaimus, et naisterahvas ongi mehest madalam. Lepine süüdistas naisi feminismis ning seepärast soovis nad ka tappa. Brandon McInerney tappis aga ära oma klassikaaslase Lawrence “Larry” Fobes Kingi, kes oli avalikult tunnitanud, et on gay. McInerney motiiviks peeti seda, et King oli palunud teda Valentiniks kõikide sõprade ees ning ülejäänud sõbrad olid hakanud teda sellest tulenevalt norima. Mõrvariteks ongi kusjuures osutunud just sellised inimesed, kes üritavad sotsialiseeruda, kuid on selles põrunud. Kuid rääkides McInerney vanematest, siis ema oli amfetamiinisõltlane ning isa vägivaldne alkohoolik. Kuidas selliseid lapsevanemaid ümber kasvatada? See on ilmselt kõige raskem küsimus!