Kolimine on veres?
Võib-olla.
Igatahes, kolimine on rutiin meie peres.
Taaskord käes on aeg pakkida kõik see jama, mis on kokku kogunenud. Seekord, nagu ka iga teine kord, üritame praakida varem välja kõik vähevajaliku ning mitteolulise ning minna uude kohta praktiliste ning paremate inimestena.
Ajutine või alane, see on küsimus. Ja vahet pole, kas arvad ära või mitte, ikka on lõpuks vastupidi. Mäletan aega, kui kolisin elukaaslase Madliga Väike-Ameerika tänavale sõbranna juurde 2 päevaks. Senikauaks kuni uue ja sobiva pinna leiame. Natuke rohkem, kui 2 päeva ning sõbranna kolis välja 🙂 . Meie jäime aga Madliga sinna veel 2 aastaks.
Järgmised sammud sai seatud Sakala tänavale. Sealt edasi Tartusse. Tartust põrutasin Haapsallu. Haapsalust liikusin edasi Nõvale. Nõvalt kihutasime Mustakale. Seal sündis meil laps. Nimelt kogu tuuritamise käigus kohtasin Mariat ning mingil hetkel kolisime juba koos edasi-tagasi.
Lõpuks leidsime kodu. Maarjamäel kerkis kena elumaja ning soodsatel tingimustel kolisimegi “alalisse” elupaika sisse. Ehitasime usinal kodu just selliseks nagu ise unistasime. Misiganes – ühel hetkel aga tuli taas kolima hakata. Hoonel puudusid projektid ja vajalikud load ning kohtucase’ide saatel me ka sellest jamast loobusime. Põhjustest aga täna ma rääkida ei viitsi. Elu viskab neid vapralt ette rodumisi ja neid värvitoone on heledaid ja tumedaid.
Head aega, Kadriorg!
2 nädalt veel ning sammud uude kohta seame.
Kuhu? Ei, seda küll ei tea me!
Vastused maakleritelt ja üüripindade omanikelt on hoolimata majanduskriisist aga säilinud samad. Viimane kiri on tüüpiline näide:
Tere!
Nädala sees sobiks paremini. Omanik ei soovi koduloomi ja lapsi sinna.
Lugupidamisega,
Markus Aun
Tel. 5089052
www.eurostar.ee
Leave a Reply