Madeleine McCann, sitid ja minu unetu öö

Sitid

Alustuseks peaksin seletama lahti, et mida tähendab sitid. Meie peres ei ole kasutusel vandumist ega ropendamist (võimalik, et märkamatus koguses vaid) ning seega ei ole ka lapsel väga palju roppe või võikaid sõnu kuskilt võtta. Siiski ühel päeval oli Ta lasteaia vanematelt poistelt kuulnud s-tähega väljendit/sõna sitt. Kui kodus seda kuulsime, siis pika arutelu tulemusena maeti see sõna maha ning enam väärikale ning heale poisile kohaselt seda ei kasutatud. Ühel õhtul aga oli telekas mängimas reporter ning teemaks loomade piinamine. Vincentil tekkis tohutu tahe väljendada oma emotsioone ning sedasi Ta sosistada mulle kõrva, et mis Ta nendest inimestest arvab. Teadmata, kuidas s-sõna pöörata, sosistas Ta mulle kõrva “Need mehed on sitid!”. 4-aastasele kohaselt oli see kõige selgem soov ja tahe kirljedada kõige hullemat inimsaasta, mis siin maamunal leida võib.  Ma vaatasin Talle silma ning ütlesin, et Tal on täielik õigus. See oli õige koht, õige viis, õiged sõnad ning seda kõike õigel ajal. Niisiis sitid väljendab nüüdseks minu jaoks absoluutset madalust, vääritust, tõprust, hingetust, vastikust ning rõvedust.

Madeleine McCann

Eile õhtul, kui pojake juba magas, surfasin ma netis ringi ning ma otsisin materjali Donald MacIntyre’i kohta. Kui ma vaatasin Youtube’i videoklippe, siis jõudsin ka kohani, kus MacIntyre tegi oma ülevaadet Maddie kadumise kohta. Sealt edasi ei suutnud ma enam muust mõelda, kui sellest hirmsast 3.mai õhtust 2007 aastal Praia da Luz’is, kui Ocean Clubis rööviti hotellitoast 3-aastane Madeleine McCann. Nüüdseks on möödunud sellest juba kolm aastat.

Ma kuulasin tunnistajate ütlusi, intervjuusid vanematega, kokkuvõtteid ajakirjanikelt ja surfasin ametlikul Madeleine McManni otsingute leheküljel. Kell 3:00 öösel ei olnud minus enam pisikest tahetki magama minna. Ma ei kujuta ette, mida üks perekond sellisel teekonnal on läbi pidanud elama ning veelgi hullem, et millised kannatused on saanud osaks pisikesele Maddie’le. Seejärel komistad Sa otsa veel videoklippidele, kus antud teema üle “nalja” tehakse. Siinkohal ma ei oskagi kirjeldada sellise materjali tootjaid muu sõnaga, kui sitid. Samasugused värdjad nagu need, kes Maddie kadumisega seotud olid. Ma panen siia ühe video, mille vaatamine igas normaalses inimeses viha tekitab. Kindlasti oled osaliselt õnnelikum inimene, kui elad õndsas teadmatuses sellise inimsaasta olemasolust. Aga, silmade kinnipigistamine ei ole edasiviiv jõud maailmaparandamisel ning seega ma panen selle siia oma blogisse näidiseks, kuidas mõni grupp väärituid tõpraid olukorra üle irvitab. Videos on näha noormehi, kes ilguvad ja jalaga magamiskotti taovad, milles peaks näiliselt peituma pisike Maddie. Seejärel lõpus ronib üks noormees kotist välja mask peas, millele kirutatud Madeleine McCann ning teine jätkab näitemänguliselt viimase jalaga tagumist. Värdjate arust on see naljakas! Lisan siia video lihtsalt selleks, et saaksite aru, millised sitid siin maailmas meie kõrval elavad.

Lisaks sellele on liikvel ka hulganisti inimesi, keda häirib see suur tähelepanu, mida Maddie juhtum on saanud. Nad ei mõista, et tegemist on hoopis juhtumiga, mis toob rohkem tähelepanu sellele probleemile tervikuna. Tegemist ei ole üksikute röövimistega, vaid mõistmatuna tavainimesele, peitub selle taga isegi äri, millelt teenitakse miljardeid dollareid. Lapsi müüakse orjadeks, neid kasutatakse pornotööstuses või  isegi mustal turul elundidoonoritena. On olemas ka üksikuid pedofiilidest psühhopaate kui ka külmalt kalkuleerivaid proffesionaale, kes sellega leiba teenivad. Viimasele aitab kaasa just see, et probleemist liiga vähe räägitakse ning otsingud tihtipeale liiga vähe tähelepanu saavad. Eesti ja Euroopa on pikalt maas veel Ameerikast, kus probleemiga tegelemiseks on loodud mitmeid organisatsioone ning seadusi. Alates nimekirjadest, kus pedofiilide ja seksuaalkurjategijate nimed oleks avalikud ja täpsest statistikast, kus oleks eraldatud lasteröövi juhtumid perekondlike tülide, kodust põgenemiste ning muu sellise teema keskelt kuni välja programmideni, kus ajakirjandus, ettevõtted ning riigiasutused teeksid koostööd kadunud laste leidmiseks. Siinkohal võiksid sotisaalvõrgustikud nagu Nupsu olla suureks abiks.

Magamata öö

Kui ma lõpuks Maria pahaste sõnade peale voodisse kobisin, siis jätkus meil juttu veel pikaks ajaks, sest oma jutuga suutsin ma ka Tema unele lõpu teha. Külmajudinad ja kõhedustunne hakkas nüüd Tedagi vaevama. Ma usun, et siinkohal on iga lapsevanema kohustus võtta väikene paus ning mõelda, kuidas saaksime üheskoos oma lapsi paremini kaitsta ning mis on meie võimuses, et asju mõjutada. Nupsu on kasvanud juba sedavõrd suureks, et minul selle juhina on tahe ja ka kohustus vähemalt panustada probleemile tähelepanu tõmbamisega, kuid veel parem, kui suudaksime aidata millegi veelgi olulisemaga. Minu üks unetu öö on teiste igikestev õudus, millest karm reaalsus ei lase neil kunagi ärgata.

Siia lõppu panen ma pildid, mis Maddie juhtumiga seotud. Need on inimesed, kes on endiselt tagaotsitavad seoses juurdlusega ning kelle identiteet vajab tuvastamist.

man_child_spotty_man_0Naine, keda samuti kadumisega seostatakse

Comments

One response to “Madeleine McCann, sitid ja minu unetu öö”

  1. Kärt Pingas Avatar

    Elasin Maddie juhtumi ajal inglismaal ja seal kajastati seda väga palju. Kurb oli see, et kohalikud võimud ei lasknud kohe inglismaa spetsialiste juhtumi ligi, ise aga ei teinud oma tööd korralikult (ma ei tea mis on nende tase aga see, mis meedias kajastus ja mida hiljem lahati inglismaa spetsialistide poolt, oli hädine). Valeturvalisuse tunnet tekitav puhkuseküla tõestas veelkord, et oma lapsi ei saa jätta üksi (ega ka juhututtava vastutusse). See, et kedagi usaldada naljalt ei ole võimalik on nii kurb. Maddie saatuse peale on raske mõelda ja ma ei kujuta ette seda valu mis ta vanemad siiani tunnevad. Mida teha? Riikide val võiks koostöö olla spetsialistide ja tehnika alal oluliselt parem, silmad kõrvad tuleb lahti hoida ja kahtlusi uurida, turvalisust mitu korda üle kontrollida.. Kui saaks sellised kurikaelad kuidagi hävitada.. Ma selliste kohapealt olen julm ehk aga ma ei annaks täiskasvanuid kes lapsi kuritegelikult kasutavad lihtsalt ilma igasuguse süümepiinata seina äärde panemiseks. Ainult üks aga on, igat juhtumit tuleks uurida nii põhjalikult, et ei jääks kahtlust isiku süüs ja selleks peaks olema võimalused samuti tagatud. Kõik käib aga raha ümber ju, seega koostöö ja põhjalikkuse osas on mul kahtlused. Ma saan anda ainult endast parima, et kunagi millelegi sellisele ükskõikselt ei vaata ja kui saan siis teen ise midagi (kui mul peaks kahtlus kellegi osas olema). Head peavad tegema pahadest veel paremini koostööd ja karistus peaks olema tõsiselt võetav.. see oleks lahenduseks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *