Hetked teekonnal Tallinnast Malaisiasse:
1. Türgis saime tünksi 🙂 – Midagi erilist siiski polnud. Tavaline turistikas. Näidatakse pildil ilusat hotelli ja maksad ära, kuid kohale jõudes avastad veits peltari moodi asja – Öösel käis pidu, mingi moslem palvetas vapral häälel, keegi vaatas telekat ning Vincent haukus peltari tagaõuel elava koeraga võidu.
2. Istanbuli liiklus on kohati ime. Kari hulle autojuhte kuidagi nagu mõistaks, miks signaalitavad ja miks nad suunakat ei näita ja miks tuleb ülbelt vahele trügida.
3. Vincent oli taaskord ihaldatud objekt ning kõik türklased süüdimatult kargasid taas teda põskedest tirima, kallistama ning juukseid näppima.
4. KLIA’s otsutas Vincent väheke oksendada. Lennujaam ise oli megailus
5. Ja siin ka väikene videoklipp
Teekond Malaisiasse
Comments
5 responses to “Teekond Malaisiasse”
-
Kui ma silmad kinni panen, siis võin ka end pea-aegu palmi alla mõelda. Siin paistab kevadine soe päike, aga lumi ei jõua nii kiiresti ära sulada, kui ootaks 🙂
-
mu silmad keeldusid seda uskumast, kui nägin Vincentit sulistamas basseinivees. VÄLJAS (?!). se asi ei jõua eestlase teadvusesse, sest meil on jätkuvalt miinus seitse! Kallid kõigile! teid igatsetakse siin pisikeses eestis!
-
Issand kui vahva 😀 Muide, selgituseks, miks türklased tuututavad ja vahele trügivad – nad suhtlevad nii. See ei ole üldse kurjalt. Tuututamine ja jutt on alati stiilis et “noh tervis, kuidas su emal läheb?” – “oi hästi, tervita enda ema ka!”
Loodetavasti Vincul oli stressiokse,. Olge mõnusad ja ärge haigestuge!
-
Väga lahe oli videot vaadata.. kadetaks teeb.. Teile aga suuri seiklusi ja lahedaid elamusi!:)
-
[…] Väljavõte minu elukaaslase blogist: […]
Leave a Reply