Viimased aastad on pannud sügavale sisse tunde, et olen muutunud orjaks. Võimalik, et orjatunde on tekitanud iseenda langetatud otsused, kuid selle detailsema analüüsimisega tegelen mingil teisel päeval ja mõnes teises postituses.
Mida orjaks olemine õigupoolest tähendab? Lõppematut tööjada ning muutumatut olukorda, mille tulemusel jääb sulle endale vaid tsipakene, et sa lihtsalt ära ei kooleks ja tööd edasi rabaks teha. Lõviosa viljadest läheb neile, kes sind piitsutavad.
Aga otsus olukorda muuta algab sellest, et taaskord leida üles õnn ja rõõm. Sest orjad on väsinud ja räsitud ning naeratus on neil huulilt kadunud. Ja minu õnne annab mulle pere heaolu ja olemasolu. Kuid kui me töötame hommikust õhtuni ja lapsed kasvavad iseseisvalt üles, siis ühel heal päeval peame ilmselt tunnistame “Oleme sama läbikukkunud, kui meie endi vanemad!”.
Niisiis eelmisest nädalast käivitasin programmi “Kolmapäev = Lopa, Neljapäev = Vincent ja Reede = Maria” ning selliselt kell 17.00 kukub kell ja ma veedan aega ühega neist minu kõige kallimatest siin maamunal. Ja mitte ei veeda ainult aega, vaid ma panen neid ka tähele.
Lopaga oli meil täitsa vahva, sest külastasime tita Mirtelit. Vincenti päev läks luhta, sest mul oli paha olla ja ka temal oli jonnituju ning õppimisega ei saanud asjad korda. Mariaga olime reedel VAT-Teatris vaatamas näidendit “Kas sulle meeldib Porno?”. Mulle igatahes meeldis 🙂
Leave a Reply