Ei jõua kõiki võitlusi pikalt pidada ja kui teised eelistavad õiguse ja õigluse eest seismise asemel pigem vaikida ja varjata, siis ei olegi mõtet oma aega ega energiat kulutada. Võtsime oma lapse lasteaiast ära ning teistel on see võimalus endal olemas. Kahjuks ei ole praegu ka Haridusametis sattunud asi objektiivsetesse kätesse ning taustainfona on kuvanud läbi väga head sõprussidemed. Kui probleemide lahendamise asemel asutakse ringkaitsesse, siis ei ole enam midagi öelda.
Hoolekogus oli põnev 3-tunnine koosolek. Sooviti, et muudaksin oma seisukohta. Kahjuks on seda raske teha, kui on nii palju taustainfot. Ja veel eriti mage on see, et inimesed kardavad avalikult rääkida. Koosolekul oli õnneks veel üks lapsevanem, kes tundis samuti üht endist töötajat. Tema kinnitas, et ka temal on täpselt samasugune informatsioon.
Me lahkusime ja leidsime lapsele tugevama ning kindlama lasteaia. Üks nädal on käidud ja oleme oma valikuga väga rahul. Siinkohal tuleb taas tõdeda “Not the house, but the people” on üks väga sügav tõde.
Aga lisan siia kirjavahetuse, millest siis suurem kära alguse sai. Varasemalt oli kõik ainult selline suusõnaline infovahetus. Kuna kaadrivoolavuse probleemid jõudsid väga tugevalt ka minu tütre rühma (tänu suhtlemisele asutusega seotud endiste ja praeguste töötajatega võin julgelt vastutavaks isikuks nimetada direktor Reet Ellermaa), siis otsustasin pahameelt väljendada väga konkreetselt. Saatsin kirja, millele järgnes tohutu möll ja seejärel tõmmati ringkaitsesse ja teema lihtsalt summutati ära. Mina aga jätaksin julguse postitada see kiri siia foorumisse mälestuseks ning kui keegi ühel päeval hakkab süvenema, siis ta saab omad järeldused teha.
Kirja saatsin: 12 november 2014
Tere,
Saadan antud kirja omapoolse vastusena nii Tallinna Asunduse Lasteaias nii Mürakarude rühmas kui ka asutuses tervikuna tekkinud olukorrale ning samuti lisan kirja saajaks Tallinna Haridusameti, kellelt ootame kiiret süvenemist ja tegutsemist.
Mind on väga sügavalt hakanud häirima esmalt see, et lapsel on tekkinud tuntav ebakindlus lasteaeda minekul. Väga oluliseks peab ta just vabasid päevi ning ta ohkab kergendatult, kui need saabuvad või kui talle neid võimaldame. Veronika lahkumine oli kurb, kuid kuna tema soov õppida ja areneda oli mõistetav, siis tema lahkumine ei tekitanud tol hetkel ka suuri küsitavusi. Nüüd lahkub rühmast ka õpetaja Gülnara.
Samas töötas ka minu abikaasa Maria ühe aasta Tallinna Asunduse Lasteaias ning tema lahkumine ei olnud tingitud ainult soovist edasi õppida. See oli tingitud ka teistest asjaoludest. Lahkumise põhjusteks olid ka lasteaias valitsevad pinged (juhtkonna ja õpetajate vahel), pidevad õpetajaabide ja rühmade ümberkorraldused või hoopis õpetajaabide puudumine, mille tulemusel pidid õpetajad täitma ka selle koha (sealjuures lisatasusid saamata).
Ning minule teadaolevalt on Asunduse Lasteaias kaadrivoolavus ka märkimisväärselt kõrge. See on samuti väga tugev indikatsioon, et midagi on väga valesti antud asutuse juhtimises.
Usun, et praegusel hetkel on nende vigade jätkumine tekitanud olukorra, kus lapse lasteaeda viimine ei tundu lastele ega ka vanematele turvaline. Ning sellised ohumärgid vajavad kindlasti Tallinna Haridusameti tähelepanu ja selgitusi.
Tulemas on käesoleval reedel päev, kus Alar ja uus õpetajaabi on lastega omapead. Alar on kindlasti tore noormees, kuid minule on jätnud ta pigem õpetajaabi, kui õpetaja mulje. Sageli viin oma tütre ise lasteaeda ning seeläbi näen seal toimivat dünaamikat. Alar väga harva (kui mitte üldse kunagi) tuleb lapsele vastu ja juhib ta rühma. Varem tegi seda Veronika või Külli ning peale muutuseid võttis lapsi vastu õpetajaabi Liivi. Tagasisidet lasteaias veedetud päevast kuulis samuti Liivilt.
Täna (12.11.2014) oli Liivi ilma igasuguse abita lastega Mürakarude rühmas üksi. Reedel on Alar ja uus õpetajaabi Anna terve päeva lastega ning Liivit ei ole. Uus õpetajaabi on taaskord kindlasti vahva inimene (kuna teda isiklikult ei tunne, siis ei oska ka teisiti väita), kuid mind lapsevanemana huvitab pigem tema pädevus. Kuuldavasti Annal see puudub ning mida pisemad lapsed, seda hirmuäratavam mõte laste usaldamisest sellisesse keskkonda.
Tean, et minu abikaasa endises rühmas, Naerupõnnides on samuti kaadrivoolavus suur. Igal õppeaastal on olnud uued õpetajad ja aasta jooksul koguni 6-7 õpetajaabi. Minu abikaasa ja Naerupõnnide rühma teise õpetajate töös oli varasemalt väga hea tasakaal. Suvel lahkus sealt minu abikaasa. Kui aastas lahkub keskmiselt 10 õpetajat, siis tekib küsimus, miks ei ole lahkunud selle asutuse juhataja? Kas Tallinna Haridusamet on süübinud probleemidesse või kuna kõik õpetajad on soovinud lahkudes jääda “poliitiliselt korrektseks” ning lahkumiskirjades toonud põhjuseks soovi jätkata õpinguid, ennast täiendada teistes asutustes, proovida uusi väljakutseid jne., siis pole keegi hakanud küsimusi esitama juhtkonna tegutsemisstiili või juhi pädevuse ning ametisse sobivuse osas? Tegelikkuses hea juhi all oleks võimalik õppida ja täiendada ennast, ka töötamist jätkates. Samas ei soovi keegi seda teha, kui asutuses on pinged liiga suured. Pinged on need, mis häirivad õppetööd ja eraelu ning seega ka otsus lahkumiseks on kergem tulema. Ja ma arvan, et kui tegemist on laste turvatunde, arengu ning heaoluga, siis mina lapsevanemana ei pea seda mõtet hoidma enda sees, vaid pigem paluma vastutavaid asutusi heitma sügavam pilk sellesse, miks inimesed lahkuvad ning milline on igapäevane töökorraldus.
Samuti tasub küsida, et kas Asunduse Lasteaed on koht, kus lapsed lihtsalt saadetakse nö. äraolemisele või tehakse tööd ka nende arengu suhtes. On korduma hakanud ka muster, kus õpetajaabid pannakse rühma õpetajateks, kui puudub vastav haridus või tööstaaž. Kes teeb seega töö laste arendamisel, kui puuduvad pädevad inimesed?
Lisaks süvendab minu mure asjaolu, et Tallinna Asunduse Lasteaial on õpetajate (vähemalt pedagoogilise hariduse omandanud õpetajate) seas väga halb maine, mille tulemusel on väga väike huvi õpetajatel kandideerida.
See olukord, mis hetkel on Asunduse Lasteaias peab muutuma!
Lugupidamisega,
Kaarel Veike
Seejärel toimus palju telefonikõnesid, kohtumisi ja suur kära ja müra. Direktor oli juba kuuldavasti ka lahkumisavalduse sisse andnud. Minuga soovisid kohtuda erinevad hoolekogu liikmed – osa neist ütles, et on teadlikud ning tajunud probleemi ka ise. Teised aga olid sügavalt veendunud, et parim kaitse on rünnak. Kui kedagi huvitab, siis seda osa võib kommentaariumis või omavahel rääkides ka täpsemalt kajastada.
Igatahes sai selgeks, et antud asutuses on laste heaolust tähtsam võim ja positsiooni säilitamine. Sain informatsiooni, et Tallinna Haridusametis on hea sõbranna Reet Ellermaal ning masinavärk probleemide peitmiseks hakkas tööle. Otsustasin lapse lasteaiast ära võtta.
Saatsin avalduse, kuhu lisasin ka jälje põhjusest.
Avalduse saatsin: 27 november 2014
Avaldus
Palun kustutada Tallinna Asunduse Lasteaia “Mürakarude” rühma nimekirjast minu laps Irene Penelope Veike esimesel võimalusel seoses nii minu kui ka minu abikaasa sügava veendumusega, et teie isiklikult ei ole sobiv inimene antud asutust juhtima ning teie juhtimisest tulenevate vigade, suhtumise ja otsuste tõttu on muutunud antud asutuse ning õppetegevuse kvaliteet halvemaks.
Kuna teile isiklikult on olulisem laste heaolust teie enda töökoht ja võimupositsioon, siis me ei tunne kindlust oma lapse turvalisuse üle last lasteaeda toomisel. Samuti on häirivad teie meetodid, mida kasutate Tallinna Asunduse Lasteaia direktorina, et informatsioon teie tegevusest ei lekiks väljapoole.
Usun, et kui ei ärka teie südametunnistus, siis ärkab Tallinna Haridusamet ning teie tegevus saab objektiivselt kaardistatud ning leiate endale sobivama väljakutse, kus teie isikuomadused ja taktikad ei saaks mõõdetavaks laste heaolu kahandamisega.
Kaarel Veike
Ja siis kõige lõpuks saabus kiri, mis on ümmargusem kui null ja tulemus täpselt samas väärtuses. Mailiga saadeti viisakas vastus, mis võttis poliitiliselt korrektselt kokku ringkaitse lõpptulemuse. Mõtlesin, et vastan järgnevalt “Tere, tänan täiesti mõttetu kirja eest. Enam rohkem ümaramalt ei saakski!”. Kui sobib, et Reet asutust niimoodi juhib, kus lapsevanemad keelduvad teda lõpuaktusel lõputunnistusi üle andma tulemast ning ei soovi teda näha. Või stiil, kus mõni rühm alustab igal uuel aastal uute õpetajate ja õpetajaabidega. Palkadega mängimine, selliselt et erialainimeste asemel võetakse tööle muus valdkonnas hariduse omandanud või üldse ilma hariduseta inimesed. Kus töötajaid võib terroriseerida ja hirmutada, et neid kuskil enam tööle ei võeta.
Aga siit siis mulle nüüd eile saabunud vastus
Lp Kaarel Veike
Täname pöördumise eest ja tähelepanu juhtimise eest võimalikele probleemidele Tallinna Asunduse Lasteaia juhtimises, personalitöös ja töökorralduses. Täpsemalt siis lasteaiadirektori suhtlemismaneer, personali suur vaheldumine ja töötajate puudus, asenduste korraldamine ja rühmade ühendamine.
Vastuseks Teie poolt edastatud küsimustele saame öelda, et oleme Teie poolt tõstatatud küsimustega tegelenud. Detsembrikuu alguses viisime haridusameti poolt läbi rahuloluküsitlused lasteaia personalile ja ka lastevanematele ning 2. detsembril toimus lasteaia direktori Reet Ellermaaga hindamisvestlus.
Oleme lasteaia direktorile teinud ettepaneku rühmade tööaja ja õpetajate töökorralduse põhjalikuks analüüsimiseks ning töötajatega töökorralduse reeglite veelkordseks läbirääkimiseks.
Personali rahuloluküsitluse tulemusel on meil olemas ka lasteaia töötajate arvamused ja ettepanekud erinevates lasteaia tegevust puudutavates küsimustes. Küsitluse tulemustest teeme kindlasti kokkuvõtte nii lasteaia personalile kui ka hoolekogule. Tahan selgituseks töötajate suure liikuvuse kohta veel öelda, et lasteaiaõpetajate puudus on probleemiks enamusele Tallinna ja tõenäoliselt ka terve riigi lasteaedadele. Samas on kõigile osapooltele selge, et lapse arengule, heaolule ja turvalisusele annavad toe õpetajad ja sellest tulenevalt on äärmiselt oluline, et lasteaias töötaksid tugevad ja professionaalsed pedagoogid. Seega kui on toimunud personali ümberkorraldused, siis pole direktor kindlasti neid läbi viinud juhuslikult. Otsused, ka teinekord ebapopulaarsed, on lähtunud laste/lasteaia huvidest ja kokkuleppel töötajatega. Tugev juht peab julgema ka teha võib-olla kõigile mitte meeldivaid käike. Samas on direktor oma töötajate arengut toetanud, sest Tallinna Asunduse Lasteaiast on näiteks kolm pedagoogi lahkunud seetõttu, et nad on osutunud valituks mõne teise lasteaia direktori ametikohale.
Õpetaja abide osas on aga tööjõu voolavus suur kõikides lasteasutustes, sest tunnistan, et sellel ametikohal makstav töötasu ei ole paraku motiveeriv.
Nagu juba eespool välja toodud, viisime omalt poolt läbi rahuloluküsitluse ka lastevanematele ja analüüsime tulemusi ka rühmapõhiselt ning loodan anda tagasiside lasteaia hoolekogule hiljemalt detsembrikuu lõpuks. Küsitlusele on vastanud 100 vanemat ja seega loodame, et saame tulemusi analüüsides lasteaia juhtkonnale edastada asjalikke ja konstruktiivseid ettepanekuid lasteaiatöö parendamiseks.
Lugupidamisega
Anne Targem, Hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist
Tallinna Haridusamet
Case closed!
Leave a Reply