Kuigi mul on alati olnud probleeme inimeste mäletamisega, siis viimasel ajal on see süvenenud veelgi. Olin toidupoes ja juhuslikult väljumisel kohtasin vana tuttavat. Vestlesime paar minutit. Mingil hetkel hakkasin kahtlema, et kas ta ikka on seesama inimene, kelleks teda pidasin. Ebameeldiva olukorra vältimiseks ütlesin, et oli tore kohtuda aga mul on kiire ja ma pean lippama koju.
Veidrad hetked
Kodukandis ma lehvitan ja tervitan kõiki. Ma pigem soovin olla viisakas kõigi vastu, kui et ebaviisakas nende vastu, keda ma tegelikult peaksin teretama. Hiljuti just üks naabruskonna naisterahvas ütles, et tema abikaasa olevat alguses (mil me veel ei suhelnud) arvanud mind olevat keegi, kes proovib tema naise tähelepanu saada. Ma ise sellise võimaliku reaktsiooni peale ei osanud tullagi.
Rohkelt olen kohanud ka oma endiseid klassi ja koolikaaslasi. Mõndadega oleme koos veetnud mitu aastat, mõnega mitu kuud. Olen ju erinevate sündmuste ja elu tõttu käinud ca kümnes erinevas koolis. Seega, kui kedagi olen kohanud ja tuvastamiseks mainib ta, et käisime ühes koolis või klassis, siis see on üks keerulisemaid vihjeid üldse. Suudaks ma kasvõi linna või maakonna tasemel nad eelnevalt tuvastada.
Siinkohal on oluline mainida, et see probleem piirneb pigem näo ja sündmuste kokkupanemisega, mitte täieliku mälukaotusega. Ehk kui selle olen suutnud ära teha, siis on päris tõenäoline mul tuvastada kõik ühised mälestused. Lihtsalt ma vajan selle esimese hetke puhul abi. Õnneks on mul selleks Maria.
Abikaasa mäletab minu tuttavaid (ka neid, keda ta ise kohanud ei ole)
Kõige parem on see, kui ma olen koos oma abikaasaga ning ta aitab mind sellistel hetkedel. Tal on fenomenaalne mälu. Ta võib olla näinud inimesest pilti või kohanud teda hetkeks aastaid tagasi aga ikkagi suudab ta koheselt pildi kokku panna. Selliselt siis ongi nii, et kui keegi kuskil on, siis Maria kenasti aitab mul inimesi meenutada. Sageli ka neid inimesi, keda ta võib olla näinud ainult kuskil fotol või mingil sellisel väga veidral moel.
Palun abi meenutamisel
Ma sageli ei taha olla ebaviisakas ja inimestele otse öelda, et ma neid ei mäleta. See võib tunduda mõistlik ja ka kohati õige tegu aga paljudele naisterahvastele kindlasti siiski solvav. Kõige rohkem valmistaks mulle rõõmu see, kui inimesed ise aitaks mul ennast meenutada. Ehk kui sa oled seda teksti lugenud ja teadlik minu murest, siis tule ja aita mind kohe esimesel hetkel järjele ja puhume juttu.
NB! Võib-olla mõjutab ka see, et mu silmanägemine ei ole kõige parem ja prillide kandmist olen proovinud pikalt vältida? Kuigi sellel võib olla mingi väikene roll, siis ilmselt on koer maetud siin kuskile mujale.
NBB! Kui sul on mõni imenipp sellele probleemile, siis jaga palun mullegi oma teadmisi.
Leave a Reply