Iga kord, kui saadan Nupsu.ee registreeritud kasutajatele uudiskirja, vaevab mind sees tunne nagu oleksin tegemas pattu. Ilmselt tekib see tunne kuna iga kord suudab keegi mu kirjadele kurjalt vastata. Kusjuures Nupsu uudiskirja saatmine on seaduste ning heade tavadega täielikult kooskõlas. Sellest hoolimata on alati kuskil keegi, kes ärritub.
Ühel päeval aga talitasin sisetunde järgi ning kirjutasin tavapärast südamlikuma ning ilusama sisuga e-kirja. Välimus oli küll kole, kuid see-eest mõte sai ikkagi edastatud. Erinevalt ka saatja aadressist, mis tavapäraselt on info@nupsu.ee, kasutasin seekord oma isiklikku e-maili. Et Te paremini järgnevat mõistaksite, siis lisan foto oma koleda välimusega “uudiskirjast”.
Selline oli siis see kiri, mille sai oma postkasti üle 10 000 Nupsu.ee kasutaja. Mõni hull on aga ennast alati sellise massi sisse ära peitnud ning võib igal hetkel plahvatada.
Niisiis vana-aasta õhtul (2008 aastal, päev pärast kirja saatmist) heliseb telefon, kuid vaid sekundiks. Tüüpiline tüngafon, tummakas, vastamata kõne – nimeta seda, kuidas tahad 🙂 . Kuna olin kaminasse tuld tegemas, siis väga ei kiirustanud tagasi helistamisega. Ei läinudki kaua mööda, kui taas sama, helises telefon ning heliseda lasti sama “pikalt”. Seekord otsustasin, et helistan tagasi. Äkki on midagi olulist, mõtlesin endamisi.
Järgnes selline vestlus:
Mina: Keegi tegi mulle just hetk tagasi sellelt numbrilt vastamata kõne.
Mees telefonis: Kes Sa oled enda arust, et Sa tuled siin pere vahele? Ütle mulle, kus Sa oled ning klaarime asja ära (plaan oli mulle peksa anda).
Mina: Kas ma pean sellist jama oma raha eest kuulama? Teed mulle vastamata kõne, et siis saaksid hakata sellist juttu ajama?
Mees telefonis: Mida Sa kirjutad siis minu naisele siin? Ütle mulle, kus Sa oled ning klaarime ära selle asja...
Mina: Kes Su naine üldse on? Ma ei tunnegi ju Sind.
Natukene vestlesime sellel teemal, et milline kiri ning miks selline kiri ja veel väike fakt, et selle sai ligi 10 000 naist ning ma tõesti ei tea, et milline neist Tema oma oli.
Lõpuks ütles mees telefonis: Okei, las ta siis seekord jääb... (ning viskas toru ära)
Uskumatu tegelane. Kahtlustan, et selle paranoilise inimese elukaaslane võib iga päev kodus tuupi saada, sest ma ei pruugi ainuke uudiskirja saatja olla!
Kuid üks meeldejääv asi juhtus veel. Mulle kirjutas ka üks naisterahvas, kes ütles, et nende peres pole ka majandusliku heaolu ajalgi häid aegu olnud. Pidevalt on ühtlaselt raske ning raskemaks läheb. Tööd ei saa teha kuna peab oma elukaaslast hooldama (mees on pime). Lisan ka sellest kirjast siia pildi, et taaskord Teil selgem pilt oleks, et millest jutt käib.
Sellest kurjast kirjast kujunes välja positiivne asi. Kokkuvõtlikult päädis asi sellega, et toetasin raskustes abielupaari rahaliselt. Seejärel isegi võtsin ajutiselt tarmuka naisterahva Nupsu toimetusele appi Nupsu nimeraamatut täitma. Enamus Läti nimed ongi Nupsu nimeraamatus tänu Temale. Kahjuks aga pole majanduslik olukord aga praegu kellelgi väga suurepärane ning seega meie abistamine on jäänud ligadi-logadi lohisema.
Ja selle pika sissekande lõpetuseks tahtsin öelda, et mõneks ajaks olen lõpetanud liiga isikliku uudiskirja saatmise ning taaskord käivitanud üldiste ja pealiskaudsemate teadete levitamise. Ja kindlasti pole need kirjad enam nii lameda kujundusega (ehk ilma kujunduseta). Lisangi vastvalminud kaunikese, mis juba mõnekümne tunni möödudes (postituse tegemise hetkel) iga Nupsu.ee kasutaja postkasti tee on leidnud!
Võta nüüd kinni, et milline on ilus kiri või kole spämm… 🙂