Käisime perega Türgis reisil. Ma pean tunnistama, et suhtusin sellesse plaani suure eelarvamusega. Varem oleme reisinud nn. turvalisemasse ühiskonda (minu peas loodud maailmas polnud Türgi varem selline riik), kus lapsele oleks tegevust ja ei peaks muretsema, et ta võib toidust või veest mingi jama külge saada. Igatahes usaldan ma Türgit nüüd täielikult. Kui pidasime vett varem mingi kuulujutu pärast kahtlaseks, siis sealseid “saku-lätte” tünnisid täitsid nad poolsalaja kraanist ning kõik hotelli külalised tarbisid seda südamerahus, paljud isegi täitsid oma veepudeleid seal (kuid oma toa kraani ei usaldanud).
Igatahes tõestasid nad, et nende vesi ei tee liiga!
Mis mind häiris?
Meeletult palju vene turiste (mul ei ole midagi heade venelaste vastu!), mis jättis mulje nagu ei oleks Türgis vaid Venemaal. Kui Venemaa võitis jalgpalli, siis karjuti Rassija, Rassija (kahjuks assotsieerub see minul vaid pronksööga). Ujusin just hetkel meres, kui kogu rannaäär hakkas sedasi kasrjuma. Kaldale väga ei tahtnudki enam …
Mis mulle väga meeldis?
Loodus, restoranid ja nende teenindajad. Restorani töötajad (valdavalt mehed) mängisid sõbralikult Su lapsega ja tegelesid temaga. Vanemad said rahus veini nautida ja jalgu puhata.
Lisan siia ühe pildi sellisest toredast tegelasest.
Armastan tohutult lambaliha ning sealne oli lihtsalt uskumatult hea 😛
Rannad ja mäed olid väga mõnusad. Panen siia ka pildi Olympose rannast…
Ja mu poeg leidis rannast pruudi, kes teda kohe suudlema kukkus 🙂
Ja natuke veel maitsvaid roogasid
Iskender kebab (kuum või kallati peale 🙂 )
Hiidkrevetid
Mida ma tahan öelda? Et Türgi on täiesti mõnus ja soodne koht kuhu kaasa võtta kogu pere!
